 |
 |
||||||||||
 |
 |
 |
|
||||||||
 |
|
||||||||||
 |
|
||||||||||
|
|
|||||||||||
 |
|
||||||||||
| Uudised | Laen... |
|
|||||||||
 |
 |
|
|||||||||
|
 |
Laen... |
|
||||||||
 |
|
||||||||||
 |
|
||||||||||
 |
 |
Copyright ©2012 Valgamaa TPÜ & nxs.ee™ |
|
||||||||
 |
 |
 |
 |
|
|||||||
 |
|
||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||
|
|
|
||||||||||
|
|
|
||||||||||
|
|
|||||||||||
|
|
|
||||||||||
| Uudised | Laen... |
|
|||||||||
|
|
|
|
|||||||||
|
|
Laen... |
|
||||||||
|
|
|
||||||||||
|
|
|
||||||||||
|
|
|
Copyright ©2012 Valgamaa TPÜ & nxs.ee™ |
|
||||||||
|
|
|
|
|
|
|||||||
|
|
|
||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
info ja tellimine:
Traditsiooniline korstnapühkimisteenus
Korstnapühkimisteenus tolmuimejaga
Kortermajade ventilatsioonisüsteemi puhastamine
Ekspertiis kütteseadmetele
Korstnapühkimisvahendite tootmine ja hulgimüük, eritellimused
Korstnapühkimistellimuste registreerimine. Teenindaja peab saama teada:
Korstnapühkija saabumine. Kuidas käituda?
Korsten on küttesüsteemi vrtikaalne osa, milles asub vähemalt üks suitsulõõr ja mille eesmärgiks on suitsugaaside juhtimine väliskeskkonda. Nagu ka teised kütteseadmed, on korstna õige ehitus ja korrapärane kontrollimine ning hooldamine väga vajalik tuleohutuse tagamiseks.
Peamiselt levinud puudused vanade korstnate puhul:
Kütteseadmete puhastamise nõuded (Siseministri määrus nr 41; 30.08.2010)
Korstnapühkija võib korstnapühkimise teenust osutades teostada neid töid, mis vastavad tema korstnapühkija kutsekvalifikatsiooni tasemega omistatud pädevusele.
Korstnapühkimisele eelnevad tegevused
Enne korstnapühkimisele asumist:
1) tutvub korstnapühkija puhastatava küttesüsteemi ja selle lõõride ehitusega;
2) vastavalt vajadusele avatakse või sulgetakse suitsusiibrid ning fikseeritakse need vastavas asendis;
3) kontrollitakse ühenduslõõride ja puhastusluukide korrasolekut;
4) kontrollitakse ja veendutakse, et küttekoldes ei toimuks põlemisprotsessi.
Korstnapühkimise teostamine
(1) Korstnapühkimisel korstnapühkija:
1) puhastab küttesüsteemi põlemisjääkidest;
2) vajadusel teeb avasid küttesüsteemi välispinda ummistuse likvideerimiseks ja sulgeb need viisil, mis tagab ohutuse küttesüsteemi kasutamisel;
3) puhastab suitsusiibrid ja kontrollib nende toimimist ning küttesüsteemi tõmmet;
4) kontrollib ning puhastab korstna ventilatsioonilõõre ja nendega ühendatud ventilatsioonikanaleid;
5) kontrollib puhastatud küttesüsteemi tuleohutust.
(2) Korstnapühkimise teostamisel korstnapühkija hindab küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust. Korstnapühkija informeerib avastatud puudustest ja vigadest töö tellijat või ehitise valdajat.
Korstnapühkimise järgsed tegevused
(1) Teostatud tööde lõpetamisel seatakse küttesüsteem toimimisvalmis seisundisse.
(2) Teostatud tööde ning küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta täidab korstnapühkija määruse lisas 1 toodud korstnapühkimise akti kahes eksemplaris, millest üks jääb korstnapühkijale ja teine töö tellijale.
(3) Küttesüsteemi puhastamisel avastatud tuleohutusnõude rikkumise ja tuleohu kohta koostab korstnapühkija määruse lisas 2 toodud ettepaneku, milles tuuakse välja puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumine ja tuleohu kirjeldus ning võimalikud meetmed nende kõrvaldamiseks. Ettepanek koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks esitatakse ehitise valdajale, teine asukohajärgsele päästekeskusele ja kolmas jääb korstnapühkijale. Ettepanek esitatakse hiljemalt kümne päeva jooksul pärast töö lõpetamist.
Tulekustuti peab vastama Eesti standardi EVS-EN 3-1:1998, EVS-EN 3-2:1998, EVS-EN 3-3:1998, EVS-EN 3-4:1998, EVS-EN 3-5:1998, EVS-EN 3-6:1998, EVS-EN 3-6:1998/A 1:1999 ja EVS-EN 1866:1999 nõuetele.
1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 "Tuleohutus. Tulekahjude klassifikatsioon" järgi:
1) A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms);
2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);
3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms);
4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).
Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi:
1) vesikustutid;
2) vahtkustutid;
3) pulberkustutid;
4) süsihappegaaskustutid;
5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid.
1. Vahtkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni ja kummi tulekahju kustutamiseks.
2. Vesikustuti. Sobib puidu, paberi ja tekstiili tulekahju kustutamiseks.
3. Pulberkustuti. ABC-klassi pulberkustuti. Sobib A-, B- ja C-klassi tulekahjude kustutamiseks.
[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]
4. Süsihappegaaskustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks.
5. Haloonkustuti. Sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Enamikel juhtudel on haloonkustuti asendatav vesi-, pulber- või süsihappegaaskustutiga.
Märkus. Haloonkustuteid võib Eestis kasutada õigusaktidega kehtestatud korras.
| Saada kiri meile |